Elektroonikul ei ole vaja palju kalleid tööriistu selleks, et elektroonikaskeeme kokku panna. Küll aga on vaja abivahenditeks mõõteseadmeid, et veendud oma tehtud töö kvaliteedis või otsida ülesse silmale väljapaistmatu viga. Inimene ei ole võimeline ühtegi elektrilist suurust (peale ebameeldiva või tapva elektrivoolu tugevuse) oma meeltega otseselt tajuma. Ei saa patarei klemme vaadeldes või nuusutades või siis juhtmejuppi katsudes öelda, milline on seal pinge või vool või kui suur on kokku pandud elektrilise süsteemi takistus.

​

Selleks on leiutatud mõõteseade nimega multimeeter (või lihtsama nimega tester), mis suudab kõiki neid suurusi numbriliselt mõõta ja oma ekraanil kuvada. Multimeeter peab kindlasti iga elektrooniku tööriistasahtlis olemas olema. Odavama multimeetri saab osta vähem kui 10 euro eest. Paremate eest tuleb välja käia umbes 100 eurot.

​

Multimeeter koosneb mõõteseadmest endast, millel on režiimi valiku lüliti, ekraan mõõtetulemuse näitamiseks ning kaks juhet, millega multimeeter skeemi ühendada.

Tavalisel multimeetril on elektrooniku jaoks 3 kõige olulisemat mõõterežiimi: pingete mõõtmine (voltmeeter), voolude mõõtmine (ampermeeter), takistuste mõõtmine (oommeeter). Viimast kasutatakse tihti ka selleks, et lihtsalt kontrollida, kas skeemis kahe punkti vahel on elektrilist ühendust või mitte.

​

Multimeetri kasutamisel on 4 olulist reeglit, mida tuleb meeles pidada:

1. Veendu, et multimeetri juhtmed oleks multimeetri paneelil ühendatud õigetesse pesadesse vastavalt sellele, mida mõõta soovid.

2. Skeemis pingete või voolude mõõtmiseks tuleb oma multimeetri pealt valida alati õige mõõtepiirkond, sest muidu on suur oht oma multimeeter lihtsalt läbi põletada! Kallimad multimeetrid oskavad ise mõõtmisvahemikku valida ning kaitsevad kasutajat selliste eksituste eest, aga lihtsamate multimeetrite puhul see võimalus puudub. Enamasti võiks skeemi autor juba teada, millises vahemikus mõõtmistulemust ta ühes või teises elektriskeemi punktis eeldab, et siis lihtsalt kontrollida, kas tal oli õigus või mitte. Kui aga puudub igasugune idee, milline pinge või vool olla võiks, siis tuleb mõõtmist alustada suuremast piirkonnast ning liikuda siis vajadusel väiksemate väärtuste poole.

3. Kui sa tahad mõõta skeemis voolusid ja pingeid, siis peab skeem loomulikult olema sisse lülitatud. Kui sa aga soovid mõõta skeemis olevaid takistusi, siis tuleb skeem enne kindlasti välja lülitada. Kui multimeeter on takistuse mõõtmise režiimis, siis ta rakendab mõõdetava skeemi osa peale ise väikese pinge kasutades mulitmeetri sees olevat patareid ning mõõdab skeemi osas selle peale tekkinud voolu tugevust, et siis selle järgi välja arvutada takistuse näit, mida multimeetri ekraanil näidata. Kui sinu skeemis on samal ajal ka teisi vooluallikaid, siis võib see multimeetri segadusse ajada (kuvab väga vale vastuse ekraanile) või isegi lausa läbi põletada!

4. Kui soovid mõõta voolutugevusi, siis kõigepealt veendu, et multimeetri juhtmed oleks multimeetri paneelil õigetes pesades. Erinevalt pinge ja takistuse mõõtmisest, peab voolutugevuse mõõtmiseks elektrivool läbi multimeetri voolama. See tähendab, et kui sa tahad mõnest skeemi punktist läbi voolavat voolutugevust mõõta, siis peab selles kohas vooluringi katki tegema ning sinna vahele ühendama multimeetri, mis on lülitatud voolutugevuse mõõtmise režiimi.

 

Lisaks pinge, voolu ja takistuse mõõtmisele on enamikel multimeetritel ka lihtne ühenduste kontrollimise režiim. Ühenduste kontrollimise režiimis annab multimeeter piiksuga teada, kui kahe punkti vahel, mille külge sa multimeetri juhtmed ühendasid, on hea elektriline ühendus (ehk siis takistust on alla 100 oomi). Selles režiimis on hea kontrollida, kas kõik punktid, mis peaksid olema omavahel ühenduses on seda või mitte, ning samuti on hea leida ülesse kohad, kus on lühis (ehk siis kus ei peaks ühendust olema; praktikas on see sinna tekkinud, kas mõne komponendi rikki minemise tõttu või lihtsalt sellepärast, et elektroonik on kuskil vea teinud). Samuti on selles režiimis hea kontrollida, kas mõni juhe või kaabel on katki või mitte.